Meenutus uue maja avamise ajast. Sirje Roogna

27. veebruaril möödub 20 aastat päevast, mil Rahvusraamatukogu hakkas lugejaid teenindama uues hoones Tõnismäel. Toompea maja suleti lugejatele 15. juunil 1991. aastal, seega olime kinni veidi üle 1 aasta ja 8 kuu. 1993. a. esimesed kuud olid väga pingelised. Kõigis lugemissaalides kujundati ja korrastati avariiuleid, kus oli kokku ligi 60 000 trükist, koostati lugejateeninduse eeskirju, raamatukogu tutvustavaid voldikuid, “mängiti läbi” teenindusprotsesse, testiti arvutiprogramme. Isegi kogemustega töötajad olid ärevil – kas saame uues olukorras hakkama, kas avariiulitel on ikka piisavalt raamatuid, kas oskame vastata lugeja küsimustele, veidi hirmutav tundus astuda rõõmsalt naeratades leti tagant välja lugejate keskele. Esmakordselt võeti kasutusele infosüsteemide osakonnas välja töötatud lugejateeninduse automatiseeritud süsteem, mis hõlmas lugejate registreerimist, trükiste tellimist hoidlast ja laenutamist. Tellimissedelid saadeti hoidlasse torupostiga, kuid kunagi ei võinud kindel olla, kas need ka sihtkohta jõuavad. Sageli jäid tellimissedelid torusse kinni või kukkusid hoopis tagasi. Raamatukogu avamise ajal raamatulift veel ei töötanud, alles mais hakati seda katsetama. Seni aga tõid tellitud trükised hoidlast üles selleks hoiuosakonda tööle võetud kaks noormeest.

Pikkade järjekordade vältimiseks alustati juba 20. veebruaril lugejate eelregistreerimist. Registratuur töötas iga päev kella 20.00ni. Sageli olid koos registratuuri töötajatega lugejaid tervitamas ka tollane peadirektor Ivi Eenmaa ja teenindusdirektor Kalju Tammaru. Raamatukogukaart maksis siis 10 krooni ning õpilaste sooduskaart 5 krooni, külaliskaardid raamatukogu ühekordseks külastamiseks olid hoopis tasuta. Kuni oktoobrini sai lugejaks registreerida ilma isikut tõendavat dokumenti esitamata. Olime sunnitud siiski selle korra muutma, sest lugejad esitasid väljamõeldud nimesid ja aadresse. Nii olid meil lugejate andmebaasis sellised nimed nagu Mel Gibson, Mark Knopfler jt. Esimestel kuudel pärast avamist registreeriti iga päev üle 300 lugeja. 1993. aasta lõpuks oli registreerunud 40 031 lugejat, anti välja 10 842 külaliskaarti ning raamatukogukülastusi loetleti 373 500. Aasta jooksul korraldati üle 800 ekskursiooni. 23. veebruaril toimus pressikonverents lugejateeninduse teemadel. 25. veebruaril õnnistasid uut maja EELK peapiiskop Kuno Pajula, piiskop Einar Soone ja õpetaja Jaak Salumäe. Laupäeval, 27. veebruaril kell 12.00 kõlas esmakordselt Alo Mattiiseni loodud signatuur ja Eesti Rahvusraamatukogu avas uue maja uksed lugejatele.