Meenutus uue maja avamise ajast. Sirje Roogna

27. veebruaril möödub 20 aastat päevast, mil Rahvusraamatukogu hakkas lugejaid teenindama uues hoones Tõnismäel. Toompea maja suleti lugejatele 15. juunil 1991. aastal, seega olime kinni veidi üle 1 aasta ja 8 kuu. 1993. a. esimesed kuud olid väga pingelised. Kõigis lugemissaalides kujundati ja korrastati avariiuleid, kus oli kokku ligi 60 000 trükist, koostati lugejateeninduse eeskirju, raamatukogu tutvustavaid voldikuid, “mängiti läbi” teenindusprotsesse, testiti arvutiprogramme. Isegi kogemustega töötajad olid ärevil – kas saame uues olukorras hakkama, kas avariiulitel on ikka piisavalt raamatuid, kas oskame vastata lugeja küsimustele, veidi hirmutav tundus astuda rõõmsalt naeratades leti tagant välja lugejate keskele. Esmakordselt võeti kasutusele infosüsteemide osakonnas välja töötatud lugejateeninduse automatiseeritud süsteem, mis hõlmas lugejate registreerimist, trükiste tellimist hoidlast ja laenutamist. Tellimissedelid saadeti hoidlasse torupostiga, kuid kunagi ei võinud kindel olla, kas need ka sihtkohta jõuavad. Sageli jäid tellimissedelid torusse kinni või kukkusid hoopis tagasi. Raamatukogu avamise ajal raamatulift veel ei töötanud, alles mais hakati seda katsetama. Seni aga tõid tellitud trükised hoidlast üles selleks hoiuosakonda tööle võetud kaks noormeest.

Pikkade järjekordade vältimiseks alustati juba 20. veebruaril lugejate eelregistreerimist. Registratuur töötas iga päev kella 20.00ni. Sageli olid koos registratuuri töötajatega lugejaid tervitamas ka tollane peadirektor Ivi Eenmaa ja teenindusdirektor Kalju Tammaru. Raamatukogukaart maksis siis 10 krooni ning õpilaste sooduskaart 5 krooni, külaliskaardid raamatukogu ühekordseks külastamiseks olid hoopis tasuta. Kuni oktoobrini sai lugejaks registreerida ilma isikut tõendavat dokumenti esitamata. Olime sunnitud siiski selle korra muutma, sest lugejad esitasid väljamõeldud nimesid ja aadresse. Nii olid meil lugejate andmebaasis sellised nimed nagu Mel Gibson, Mark Knopfler jt. Esimestel kuudel pärast avamist registreeriti iga päev üle 300 lugeja. 1993. aasta lõpuks oli registreerunud 40 031 lugejat, anti välja 10 842 külaliskaarti ning raamatukogukülastusi loetleti 373 500. Aasta jooksul korraldati üle 800 ekskursiooni. 23. veebruaril toimus pressikonverents lugejateeninduse teemadel. 25. veebruaril õnnistasid uut maja EELK peapiiskop Kuno Pajula, piiskop Einar Soone ja õpetaja Jaak Salumäe. Laupäeval, 27. veebruaril kell 12.00 kõlas esmakordselt Alo Mattiiseni loodud signatuur ja Eesti Rahvusraamatukogu avas uue maja uksed lugejatele. Loe edasi!

Raamatukogu inspireerib!

Novembris 2012 avaldas Jorge Rodriguez-Caballero, kes õpib kolmandat aastat EMTAs kompositsiooni Toivo Tulevi ja Helena Tulve juures, soovi pildistada raamatukogu 8. korruselt avanevat vaadet. Selgus, et Rodriguez-Caballero oli pool aastat käinud meie muusikasaalis viimistlemas mahukat heliteost, inspiratsiooniks saalist avanev vaade Tallinnale. Enamasti istus ta ka samal kohal. Oratoorium on nüüd valmis, 7. detsembril 2012 toimus Peeter-Pauli kirikus teose esmaettekanne.

Siin Jorge kiri: Apologies I have not written before, it has been a really busy time. Today, finally, I took the newly printed posters for my concert on the 7th of December. The concert features also Estonian composers like Eduard Tubin and Ester Mägi. It is free for all, but I personally welcome you and your colleague (is it also Annika?) that helped me the day the photos were taken. My work will now continue but the closing of the first part in Tallinn, with the view from the Rahvusraamatukogu, will be forever a fact. You may see that the subject of the music I have written could not have been written in a more appropriate place, having in front of me 7 churches, like in the Book of Revelation which is the text of my music. I attach the poster. You will recognize the background, I am sure. I also use this background for my website jorgorio.com in the tag called Apocalypsis Iesu, my oratorio work. The only unfortunate thing was that we did not catch a good view of Püha Vaimu (the 7th church!) because it is quite hidden; we had to process the photo a bit. We did not dare asking to climb one of the square "towers" at the top just in case security did not like it! Once again may thanks because it was all very worth while. Best Regards! Jorge

Loe edasi!